Tulevane majanduskasv: kliimateadlik taasmetsastamine Tšehhis

Taasterahastu „NextGenerationEU“ stimuleerivate meetmete pakett edendab rohepööret ning arukat, kestlikku ja kaasavat majanduskasvu. Tšehhis investeeritakse vähemalt 360 miljonit eurot taasterahastu „NextGenerationEU“ vahenditest kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelistesse metsadesse. Pärast kooreüraskite põhjustatud ulatuslikku kahju keskendutakse rohealade taaselustamisele ja elurikkust soodustavate metsamajandamistavade edendamisele. 

Metsaühistus Lesní družstvo obcí Měřín ja Měříni (Vysočina) ümbruse metsaalal tuli hiljuti selle kooreüraskite põhjustatud ulatusliku kahju tõttu langetada lugematul hulgal puid. Ühistu tegeleb praegu erinevate pärismaiste puuliikide taasistutamisega. Seda rahastatakse mitmesugustest allikatest, sealhulgas taasterahastust „NextGenerationEU“. Alates projekti algusest 2021. aastal on ühistu taasistutanud üle 230 hektari metsa. Rääkisime sellest metsamajandaja Pavel Bambulaga. 

Kas räägiksite projektist lähemalt? Kuidas on taasterahastu „NextGenerationEU“ rahastamine projektile kaasa aidanud? 

PB: Taasterahastu „NextGenerationEU“ on vaid üks, kuid oluline rahastamisallikas. Ilma ELi vahenditeta oleks selle ala taasmetsastamine keeruline. Pärast kooreüraskite tekitatud kahju võeti suur osa metsast maha. Metsa uuendamiseks loobume monokultuurist, istutades mitmesuguseid üksteist täiendavaid puuliike alates põhiliikidest kuni lehtpuudeni (nt tamm ja vaher), mis parandavad mulda ja rikastavad seda taas toitainetega. 

Miks on oluline monokultuurist loobuda? 

PB: Segamets on kooreüraskite ja karmide tingimuste suhtes vastupidavam. Samas võib selline taasistutamine tekitada probleeme elusloodusele ja elupaikadele. Seepärast istutame segametsa ainult teatud aladel. 60 % meie poolt istutatavatest puudest on endiselt okaspuud, nende ümber istutame muid liike. 

„Ilma ELi vahenditeta oleks selle ala taasmetsastamine keeruline.“ 

– Pavel Bambula, metsamajandaja  

Kas istutamisprotsess õnnestub alati või tuleb mingi osa uuesti teha? 

PB: Ligikaudu 5–10 % istutatud puudest vajab ümberistutamist. See sõltub sademete hulgast, kliimatingimustest, aastaajast ja istikute kvaliteedist. Ellujäämisprotsenti mõjutab ka viis, kuidas töötajad puid istutavad. See on aga asi, mida me ei saa sellise suuremahulise projekti puhul täielikult kontrollida. 

Kas projekti käigus tekkis palju probleeme? 

PB: Piisavalt. Istikuid kahjustasid närilised, kuna nende populatsioonid on ümbritsevatel põllumajandusaladel suurenenud. Lisaks esines rahastamise taotlemisel administratiivseid takistusi seoses sellega, milliseid puid võime istutada ja kuhu. Näiteks oli keeruline saada luba tammede istutamiseks sellele kõrgusele. 

„Monokultuurist loobumine parandab metsa pikaajalist elujõulisust.“ 

– Pavel Bambula, metsamajandaja  

Mida toob tulevik? Kas projekt toob pikaajalist majanduslikku kasu? 

PB: Monokultuurist loobumine parandab metsa pikaajalist elujõulisust. Oleme alates 2021. aastast istutanud üle miljoni istiku ja ulatuslik taasmetsastamine loob töökohti. Rajada tuleks puhkealasid, et elavdada piirkonna turismi, mis on endiselt piiratud. Samuti võiksid kohalikud maaomanikud kaaluda ürituste korraldamist. Kokkuvõttes võib öelda, et lopsakas ja heas seisundis mets toob kasu kõigile.

Lühiajaliste majanduslike eesmärkide ja monokultuuriliste lahenduste asemel edendab taasterahastu „NextGenerationEU“ kestlikku majanduskasvu ja looduskeskkonna hoidmist. Lesní družstvo obcí Měříni taasmetsastamise algatus näitab, kuidas neid vahendeid saab loodusvarasse arukalt investeerida. Mitmekesistades puuliike ja taastades maad säästvamalt, pakub projekt kohalikele elanikele lähiaastatel veelgi paremaid võimalusi projektist kasu saada.