Et EL oleks tulevasteks väljakutseteks ja võimalusteks paremini valmis
Taasterahastu „NextGenerationEU“ keskmes olevast taaste- ja vastupidavusrahastust antakse toetust ja laenu reformide ja investeeringute jaoks ELi liikmesriikides.
Eesmärgid ja kasutegurid
Osana laiemast meetmekogumist aitab taaste- ja vastupidavusrahastu:
- leevendada pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju;
- tagada, et liikmesriigid oleksid vastupidavamad, kestlikumad ning paremini valmis rohe- ja digipöördega seotud probleemideks ja võimalusteks;
- saavutada ELi eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni;
- suunata Euroopa digiülemineku teele;
- luua töökohti ja hoogustada majanduskasvu.
Meie kava väärtus on 723 miljardit eurot. See on Euroopa suurim taastamisprojekt pärast Marshalli plaani. See tagab Euroopa majanduse taastumise nii praegu kui ka tulevikus.
Rahastust antakse liikmesriikidele investeerimiseks vahendeid (2022. aasta hindades)
* With the amended RRF Regulation, additional grants under the Emissions Trading System (ETS) and Brexit Adjustment Reserve (BAR) have been made available to Member States. Therefore, the EUR 357 billion in grants is now split in EUR 338 billion of original RRF grants, EUR 17.3 billion in ETS grants and EUR 1.6 billion in BAR grants. Furthermore, Member States could request loan support until August 2023. Of the total available envelope of EUR 385 billion, close to EUR 291 billion has been committed by end 2023. These two changes (more grants available through ETS and BAR and less loans requested than the total available envelope) result in a total RRF envelope of EUR 648 billion by end 2023. The previously mentioned amount of EUR 723 billion represented the maximum amount of RRF grants (EUR 338 billion) and RRF loans (EUR 385 billion) according to the RRF Regulation.
Kuidas see toimib?
Ajutise abinõuna toimiva rahastu kaudu saab komisjon koguda vahendeid – laenata kapitaliturgudelt –, et aidata liikmesriikidel ellu viia reforme ja investeeringuid, mis on:
- kooskõlas ELi prioriteetidega;
- suunatud probleemidele, mis on kindlaks tehtud majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta raames antud riigipõhistes soovitustes.
Rahastu käivitus 2021. aasta veebruaris. Sellest rahastatakse liikmesriikide reforme ja investeeringuid alates pandeemia algusest 2020. aasta veebruaris kuni 2026. aasta detsembri lõpuni. Liikmesriigid esitavad Euroopa Komisjonile oma taaste- ja vastupidavuskavad, milles on esitatud kavandatud reformid ja investeeringud, mis tuleb ellu viia 2026. aasta lõpuks, et saada rahastamist kuni kokkulepitud summa täitumiseni.
Siit leiate iga liikmesriigi riiklikud kavad, kavandatud reformid ja investeeringud
Edusammud poolel teel
2024. aasta veebruaris, kolm aastat pärast taasterahastu „NextGenerationEU“ käivitamist, esitas Euroopa Komisjon taaste- ja vastupidavusrahastu edusammude kohta positiivse vahehindamise. ELi riigid, kellele on juba välja makstud 225 miljardit eurot ning kes on saavutanud üle 1150 eesmärgi ja sihi, lahendavad kiiresti pikaajalisi probleeme ja reageerivad tõhusalt uutele.
Taaste- ja vastupidavusrahastu, mis on majanduse elavdamise ja struktuurireformide oluline tõukejõud, on ka aidanud riikidel astuda konkreetseid samme rohepöörde suunas, kusjuures paljud riigid on tänu oma ambitsioonikatele riiklikele kavadele kliimaeesmärkidele seatud 37% miinimumnõudeid märkimisväärselt ületanud.
2023. aasta lõpuks tehti mõned muudatused ja eraldati 150 miljardi euro ulatuses rahalisi vahendeid, et aidata riikidel saavutada oma eesmärke ja maksimeerida nende mõju muu hulgas seoses jätkuva konfliktiga Euroopa piiril, kõrge inflatsiooni, tarneahela häirete ja suureneva looduskatastroofiohuga.
Näiteid selle kohta, kuidas taaste- ja vastupidavusrahastu ning taasterahastu „NextGenerationEU“ kujundavad rohelisema, tugevama ja kestlikuma tuleviku tegevuskava, leiate Euroopa Komisjoni ülevaatest 27 riigi olukorra kohta; tutvuge ka sellega, millises seisus on projektide kohapealne rakendamine.